Merje: mõned head sotsiaalse kampaania näited

Vähemalt esimesed kaks on minu jaoks tõeliselt liigutavad.



Shokeeriv, kas pole? Idee poolest polegi meie kampaaniale väga kauge (just see "ole inimene" aspekt).



Siin päris häid klippe (küll pisut liiga kiirelt liikusid) ka kodututest. Antud kampaania on minu arvates pisut laialivalguv, kuid idee hea.

Leidsin ka ühe näite, mida annaks bänneriks kujundada.



Siin jällegi hea näide papi kasutamisest - lihtne, odav ja tabav.

Margit: milliseid kodutusega seotud sotsiaalseid kampaaniaid on maailmas tehtud?

Nagu lubatud kaevasin veidi internetis, uurimaks millised sotsiaalseid reklaame on kodutuse kohta tehtud. Leidsin Amy Giffordi postitusest ühisblogis InventorSpot, kellel enam aega on võib sirvida:

Aita kodutut: kümme andekat reklaami maailmast!

Parim sealt on prügikastikaanealune kodutu pilt ja sõnum! Šokeerib ja paneb mõtlema, kuid selline kampaania ei anna võimalust koheseks edasiseks tegutsemiseks. Viimasele aga peaksime meie kindlasti tähelepanu pöörama.

Mind endiselt paeluvad visuaalid. Ning erinäolised lahendused. Kuna oleme pidanud nõu teha kindlasti koduleht, bänner ja võibolla ka video, siis siin mõningat eeskuju mõttelennuks. Postituse alguses oleval pildil on kaks alumist reklaami on küll tänavareklaamid, kuid näited väheste vahendite efektiivseks kasutamiseks.
Mõtteid tekkis siin:
Kui Merje õe andmetel on peamine puudus jalanõudest ja riietest, siis miks mitte ka seda kasutada visuaalides (kui meie üheks eesmärgiks on koguda annetusi)?

Kui juba praktilistest lahendustest näidete toomise lainele sattusin, siis tulistan edasi.
Mõte veel selline, et kindlasti peaks olema võimalus ka otse annetada kodututega tegelevatele organisatsioonidele. Kui pole aega ja võimalusi riideid/ jalatseid kohale toimetada, siis minutid hanza- või u-neti minekuks ikka leiab.
Veel üks visualiseeritud näide kampaaniast, mis soovitab sarnaselt teha annetusi ning mitte anda raha (petturitele) kodututele, kes seda alkoholi ostmiseks kulutavad.
Veelkord näide sellest, et ressursirohkusest olulisim on idee!

Merje: Mida arvestada bänneri tegemisel?

Pühapäevasel kohtumisel otsustasime ühiselt, et meie kampaania kindel e-turundusvahend kampaanialehe kõrval (vt http://kommteine.blogspot.com/2008/10/merje-minisait-ehk-kampaanialeht.html) on bänner. Alljärgnevalt postitan mõned soovitused ja omapoolsed mõtted, kuidas seda efektiivselt teha.
Esmalt tuleks mõelda, milline on bänneri põhieesmärk. Meie projekti puhul ilmselt kampaania “Kodutu on inimene. Ole sina ka.” tutvustus. Seega loeme õnnestunuks seda, kui inimene, bännerile klikkides kampaania kodulehele jõuab ning seal ka actionile konventeeruks. Ent, kuna kampaania eesmärk pole mitte üksnes tegutsema panna, vaid ka lihtsalt teavitada, on hea seegi, kui bänner huvi äratab ning sellel klikitakse ilma hilisema actionita. Seega tuleks bänneri kujundamisel lähtuda eelkõige selle atraktiivsusest: kuivõrd bänner suudab šokeerida, tähelepanu äratada. Siin ei tasu unustada, et lihtsus lööb.

Kõige olulisem aga - katsetada ja testida tuleb palju. Vaadata, mis kasutajatele meeldib, mis on ebahuvitav. Mõõta tulemusi, võrrelda erinevate sõnumite/piltide/videoklippide populaarsust. Vahetada värve, disaini, teksti. Riskida. Arendada edasi, mis töötab ja jätta kõrvale, mis ei toimi. Nimelt TASUB reklaamikampaania tarbeks alati teha alati VÄHEMALT KAKS bännerit.

Klikivabrik. ee on toonud sellise näite. Kristlik ajaleht "Kõigevägevam" teeb kampaania saamaks uusi tellijaid. Tehakse valmis 3 erineva sõnumiga bännerit ning peale esimest kamaaniapäeva on tulemus selline:
bänner A ctr: 0.20% (Sõnum: "Telli Kõigevägevam oma koju")
bänner B ctr: 0.10% (Sõnum: "Ka Sinu hing võib saada päästetud")
bänner C ctr: 0.05% (Sõnum: "Religioonialasete teadmiste nädalalehe tellimine on alanud")

Variant A on ilmselgelt kaalukaim. Kuid… Äkki on võimalik veel mõjuvam bänner luua?? Aluseks tasub loomulikult võtta seni parim reklaam ja hakata sellest looma variatsioone. Erinevat värvi, teise taustapildiga, vilkuv, jne. Tee tekst siniseks ja tõmba joon alla, mis vihjab otseselt, et tegemist on lingiga ja sinna tuleb klikata. Samuti võiks ja proovida erinevaid sõnastusi... "Kõigevägevam Sinu kodus igal neljapäeval" näiteks.

Järgnevalt üks bänner, mis pidavat olema üks väga hästi toimivaid. Ahvatlev pilt, piisavalt lihtne tekst ja kõigile arusaadav vihje, et üks ridadest on link, millel klikkides saab rohkem infot.

Siiski pole see minu arvates parim näide meie kampaania puhul. Jätkan otsinguid sobivaima näite-bänneri leidmiseks.

Kindlasti ei tohiks aga bänner olla aeglane. Ühe kasutaja kibe kogemus: http://www.e-consultancy.com/news-blog/365307/please-wait-while-the-banner-loads.html?keywords=banner

Loe lisaks:

http://blog.klikivabrik.ee/2007/09/atraktiivne-bnner-kuidas-teha.html
http://blog.klikivabrik.ee/2007/09/milline-on-hea-bnner.html

Maarja:ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS

Margit: kogukonnapõhine sotsiaalne turundus kui säästva arengu (jätkusuutliku) käitumise soodustaja

Akadeemilise artikli refereering:

"Fostering sustainable behavior through community-based social marketing. "
Doug McKenzie- Mohr
American Psychologist, May 2000

Leidsin artikli millest juttu käitumise muutumisest: säästva arenguga seotud (sustainability) käitumise soodustamine kasutades kogukonnapõhist sotsiaalset turundust.

Kogukonnapõhine sotsiaalne turundus on alternatiivne lähenemine, kus turundajad sõnastavad turundatava tegevuse ning selle tegevuse takistajad. Seejärel disainitakse strateegia nende takistuste ületamiseks kasutades psühholoogilisi teadmisi käitumise muutmisest. Strateegiast tehakse piloot(projekt), et testida selle efektiivsust väiksemal kogukonna osal ning peale strateeegia rakendamist hinnatakse seda.
Erinevalt paljudest intensiivsetest infokampaaniatest on kogukonnapõhine sotsiaalne turundus osutunud hulga tõenäolisemaks jätkusuutliku käitumise muutumise soodustamise meetodiks.

Säästva arengu nurgakivi on käitumise muutus ning selles muutumises on keskne roll psühholoogial. Mitmetes uuringutes on leitud, et avaliku teadlikkuse tõstmisega tegelevate infokampaaniate mõju tegelikule käitumisele ja selle muutumisele on väike või puudub hoopis. Ka programmid, mis rõhuvad informatsiooni edastamises mingi tegevuse sooritamisel rahalisele kokkuhoiule, on olnud suuresti ebaedukad.

Kuigi keskkonnaga seotud hoiakud ja teadlikkus on mõnikord käitumisega positiivselt seotud (teadlikkus tähendab ka käitumist), on enamasti teadlikkus ja käitumine mitteseotud. Miks on see nii?
Hoiakud ja teadlikkus on vaid kaks takistust avalikkuse haaramiseks käitumise muutmiseks. Info-intensiivsete kampaaniate viga on osaliselt tingitud sellest, et nende kampaaniate arendajad alahindavad käitumise muutumise keerukust. Efektiivse programmi/ kampaania tegemiseks oleks tarvis identifitseerida kõik soovitud tegevust takistavad asjaolud ning kujundada selline programm/ kampaania, mis süstemaatiliselt eemaldaks kõige olulisemad takistused.

Kuidas selekteerida käitumisviise, mida turundada/ soodustada (promote)?
Selleks on kolm küsimust:
1. Milline on tõenäosus, et just see tegevus tekitab soovitud muutuse tekkimise?

2. Miks seda teguviisi juba ei kasutata st millised on teguviisiga kaasnevad takistused ning kas on olemas võimalused nendest takistustest üle saada?

3. Millist laadi käitumist hakatakse soodustama/ turundama?
Keskkonnakäitumisi on kahte laadi: ühekordseid (näiteks säästliku kütteseadme soetamine) ja korratavaid (jalgratta eelistamine autole töölkäimiseks) ning need erinevad üksteisest ressursitarbimise mõjude poolest ning ka käitumise muutmise kergusastme poolest. Palju keerulisem on muuta korduvaid käitumisi, sest see eeldab mingitest mugavustest loobumist.

Autori vaatlused on näidanud, et käitumist takistavate tegurite kaardistamist kasutatakse vähe kampaaniate strateegia loomisel, sest arvatakse, et see on väga aja ja kulumahukas. Samas tõestavad autori uuringud, et infokampaaniad, kus sellist kaardistamist ei kasutatud, olid ebaefektiivsed käitumisharjumuste muutjad. Seega takistavate tegurite kaardistamine aitab tõsta kampaania efektiivsust.

Kuidas kaardistada: takistuste identifitseerimisel aitavad läbiviidavad fookus-grupid ja vaatlused. Kasulik on ka võrrelda kahte gruppi (ühte kes käitub turundataval viisil ja teist, kes mitte) ning tuvastada erinevused. Statistilised meetodid nagu logistiline regressioon (logistic regression) ja diskriminandi analüüs võivad olla kasulikud leidmaks, millised tegurid eristavad neid kahte võrreldavat gruppi.

Kui takistused on määratletud ning omavahel prioriteetsuse järjekorda pandud, arendatakse sotsiaalse turunduse strateegia nende takistuste ületamiseks. Kaardistamisel kogutud andmetest saab tuletada tegevusi, mis abistavad inimesi jõudmaks kampaaniaga soovitud eesmärgile.

Näited psühholoogide soovitatavatest käitumise- muutmise "tööriistadest".
Efektiivseteks meetoditeks on osutunud pühendumise loomine/ lubaduse andmine? (gaining commitment); kogukondlike normide loomine, mis toetab soovitavat tegevust; tegevuse muutmine mugavaks muutes infrastruktuuri. Need võimalused on osutunud väga efektiivseks, kui on kasutatud otsest isiklikku kontakti.

Indiviidi sisemiste takistuste võitmiseks:
-"foot-in-the-door-effect". Kui indiviid nõustub algselt väikse palvega, siis tõenäosus, et ta on kaasahaaratav olulisemasse tegevusse suureneb.
- meeldetuletused! nende tegevuste jaoks, mis on juba teadvustatud.
Sageli inimesed on valmis kontrollima kummide rõhku, lülitama välja termostaati jne, kuid unustavad. Neil puhkudel on visuaalsed või kuuldavad meeldetuletused efektiivsed.

Sageli takistavad käitumise muutmist olulised sotsiaalsed või struktuurilised takistused (kui ühistranspordisüsteemi pole, siis indiv. sisemiste takistuste strateegiad ei veena inimesi bussiga sõitma.)
Kampaania strateegia kujundajad peaksid määratlema kogukonnas välised mitte-psühholoogilised takistused (soovitud eesmärk- käitumisele) ning kasutusele võtma vahendid nende eemaldamiseks.

Pilootuuring (väikesel kogukonna osa peal) võimaldab kampaania loojatel katsetada erinevaid strateegiaid ning leida kõige kulu-efektiivsem strateegia, seda viimistleda efektiivsemaks ning vältida kulusid mille tooks kaasa ebaefektiivne kampaania (investeering ei tasu ära kui tulemust ei ole).
Hinnangu andmine ehk evaluatsioon on kogukonnapõhise sotsiaalse turunduse strateegia viimane komponent. Hinnangutes on eelistatud mõõtmised, mis näitavad käitumise muutumist või selle tagajärgesid (ntx vähenenud energiakasutus)! Teadlikkuse tõusu raportid on ebausaldusväärsemad ning kaudsed.
Evaluatsioonist saadav info on kasulik strateegia edasiarendamiseks ning tulevikus rahastuse saamiseks.

Artiklis on toodud kaks juhtumikirjeldust: veekasutuse vähendamine ja taaskasutatavat osa sisaldavate toodete soetamine.
Tutvustan neist esimest kogukonnapõhise sotsiaalse turunduse näitena.

Durhami regioon Toronto lähedal. Kogukonnapõhise sotsiaalse turunduse pilootuuring.
probleem: peamiselt muru kastmise tulemusena, suvine veekasutus on 50% kõrgem aasta tavalisest veekasutusest.
Eesmärk: vähendada suvist veekasutust 10% võrra.
Mida tehti: määratleti tõhusa murukastmise takistused kasutades küsitluse ja otsese vaatluse meetodeid. Kui takistused olid määratletud jagati kogukonna majapidamised kahte gruppi. Esimest külastasid palgatud tudengitest jalgratturid, kes rääkisid vee säilitamisest ning teise grupi majapidamised said Durhami regioonilt infovoldikud tõhusa veekasutuse kohta.
Lisaks jutuajamisele viisid tudengid ka murukastmise seadeldise mõõdiku ning meeldetuletussildi ukse kohale, mis tuletas meelde kasta muru kui vihma polnud sadanud või ainult paaris kuupäevadel. Majaomanikke paluti ka kirjutada alla paberile, et nad kastavad muru vaid ühe tolli võrra nädalas (see on siis gaining commitment).

Tulemused: Majaomanikud, keda külastasid ratturid vähendasid oma veekasutust 54% ning majaomanikud, kes said infovoldikud 15 %. See näide on tõestuseks, et kogukonnapõhise sotsiaalse turunduse tulemuseks võib olla oluline käitumise muutmine ning viitab samas ka sellele, et info-intensiivsed kampaaniad sageli ei suuda käitumist muuta.

Mida siit meie e-projekti jaoks kõrva taha panna? Pilootuuring ja selle tagasiside kasutamine kampaania paremaks muutmiseks. Oluline on ka kampaania tulemuslikkust mõõta- peaksime välja mõtlema, mis meie kampaania tulemuslikkuse indikaatoriks on. Kogukonnapõhine sotsiaalne turundus - võiksime kampaania info levitamist alustada oma tuttavatest ja sõpradest ning nendega isiklikult suhelda. Turundatavate käitumisviiside leidmiseks võiks käia läbi artiklis välja toodud 3 sammu.

Margit: sotsiaalse iseloomuga kampaaniad

Panen siia mõned näited sotsiaalse iseloomuga kampaaniatest.
Mina pigem näeks antud hetkel meie projekti kui sotsiaalset kampaaniat, mille üks osa on konkreetse info viimine sihtgrupini (kodututega MTÜ tegevuse kohta info andmine). Selle, milline meie projekt lõplikult hakkab välja nägema, saame ühiselt kokkusaamisel kokku leppida.

Seniks aga....

Uurisin AdvertisingAge`i, aga midagi väga teravat silma ei paistnud. Tundub, et peamiselt on sealsed näited kas ärimaailma turunduse kohta ja põhinevad tekstil internetis (blogid, kirjad, turundustekst). Seega kuna minu mõtteid on haaranud hetkel visuaalid ning ka liikuvad (lihtsa sõnumiga) visuaalid, toon siia mõned näited youtube`i videotest. Proovin leida ka plakateid.

Miks on jumal olemas?


Hea sõnum! Mõtlemapanev ning suunab väärtuste ümberdefineerimisele. Autoriteedi kasutamine ning kaasamõtlemist nõudes sõnum on selle reklaami võtmeks.
Kuigi siin on teemaks usuõpetuse promomine, annaks siinseid võtteid kasutada empaatia tekitamiseks ja kodutusest mõtlemapanekuks.

Anoreksia

Lühike ja lööv, vaid 30 sekundit! Ja šokeeriv, kas pole? Väga lühike ja üheseltmõistetav tekstiline sõnum lõpus. Šokeerivus võiks olla see detail, mis paneb mõtlema (ja järgmisel korral käitumist muutma?).

Järgnevad näited klippidest, mille tegemiseks on kasutatud vähe ressurssi. Teleekraanil pole neid näinud, järelikult levivad youtube`s ja internetis.

Laps ei ole nukk.

-> ...Kodutu on inimene!

Ole normaalne! Kasvame koos! on Lääne-Viru noortetoa kampaania, mis on suunatud teismelistele noortele ja nende vanematele. Klippide põhiidee paistab noorte enda poolt välja mõeldud olema. Klippe leiab youtube`st päris mitu. Andekas on rollidevahetus, lapsed ja vanemad on vahetanud kohad.



Kui vahetaksid koha kodutuga Sina?

Merje : Efektiivse internetikampaania planeerimine

Leidsin Klikivabriku turundusjuhi Jaano-Martin Otsa soovitused ja postitasin osad neist siia, kuna peaksime oma (pühapäevasel, 26. okt) kohtumisel muu hulgas arutama just neid küsimusi, mis alljärgnevalt kirjas. Seepärast oleks hea, kui saaksime igaüks enne veidi mõelda, et kohtumine konstruktiivsemalt kujuneks.

RAAMISTIK MILLEST EFEKTIIVSE INTERNETIKAMPAANIA PLANEERIMISEL LÄHTUDA:

1. Joonista välja kampaania mehaanika. Tee endale selgeks, miks ja mida sa kavatsed tegema hakata. Vasta järgnevatele küsimustele ja joonista vastused välja kasvõi plokkskeemina:

• Mis on reklaamitav toode / bränd?
• Kas tegemist on kaubamärgikampaania, müügiedenduse või millegi muuga?
• Millised on reklaami sõnumid ja kellele need peaks olema suunatud?
• Mis on reklaami motivaator (call to action)?
• Kuhu reklaamil klikkinud külastaja jõuab (minisait või koduleht)?
• Kas toimub mingi tarbijamäng, loosimine või muu interaktiivne tegevus?
• Mida külastaja minisaidil peaks tegema - ostu sooritama, registreeruma või infot otsima? Kui tundub liiga töömahukas, otsi mõni ekspert, kes võib esimesel korral aidata. Pärast on juba lihtsam.

2. Sea mõõdetavad eesmärgid ja pane paika mõõdikud.
Internetis on kõik mõõdetav. Seepärast selgita välja, millist toimingut tuleks mõõta, et aru saada, kas reklaam töötas ja püstita mõõdetav eesmärk. Näiteks „210 uut klienti” on palju parem eesmärk, kui „kuuajaline reklaam internetis”. „10 000 külastust kodulehele” käib kah, aga veel parem oleks: „90 proovisõidule registreerujat”.
Mõistlik oleks valida mõõdetavaks kriteeriumiks konkreetne toiming kodulehel: ost, registreerumine, lisainfo päring jne. Loomulikult tuleb prognoosida ja mõõta ka reklaami näitamiskordade arvu, klikkide hulka ja kampaania reach’i.

3. Häälesta oma kampaanialeht (või telli kampaania korraldajalt).
Installi kodukale mõni võimalusterikas analüütikasüsteem, näiteks Google Analytics. Kontrolli, et see mõõdab soovitud asju õigesti. Lisaks kontrolli, et see mõõdaks muid olulisi näitajaid: külastuste allikad, bounce-rate ehk tagasipõrketase, märksõnad, kodukal veedetud aeg, sisenemise ja lahkumise kohad, populaarsemad ja ebapopulaarsemad lehed. Siis pane paika oma soovitud toiming: lisainfo päring, üritusele registreerumine, ost e-poest, uudiskirja tellimine vms, loo külastaja-andmete kogumise süsteem. Arvestama peab ka nn. „3 kliki reeglit”. Kui soovitud toiming asub kaugemal kui 3 klikki paigast, kus külastaja kodulehele maandus, siis tõenäoliselt ei viitsi ta seda katsumuste rada läbida ja lahkub lehelt enne soovitud kohani jõudmist. Kontrolli ka muud kodulehe osad üle, et kusagil poleks vananenud infot, surnud linke või kujundusvigu.

4. Vali kampaania peamised sihtgrupid.
Otsusta, kes peaksid olema kampaania peamised sihtgrupid ja püüa aimata, millised motivaatorid iga konkreetse sihtgrupi puhul toimiksid. Vaata uuringufirmadest (Emor, Gemius, Metrix) või küsi meediaagentuuridelt, millised inimesed millistes portaalides käivad. Püüa aru saada, kust oleks neid kõige lihtsam tabada. Internetis liiguvad inimesed kiiresti. Ära ole sihtgruppide määratlemisel ja kanalite valikul liiga jäik, jäta endale võimalus mõlemat kampaania käigus kiiresti muuta, kui peaks näiteks selguma, et ostuaktiivsus on sinu planeeritud „naine 40+” sihtgrupi asemel suurem hoopis mõnes ootamatus kasutajarühmas.

5. Kujunda reklaamid, püüdes aimata sihtgrupi ootusi.
Liiga üldsõnaline või petlik lubadus võib tuua küll palju klikke, kuid pettunud kasutajad lahkuvad kodulehelt kiiresti ega soorita loodetud toimingut. Hea, kui nad edaspidi viha pidama ei jää. Tee iga sihtgrupi jaoks mitu erinevat kujundusversiooni, sest enne reaalset katsetamist ei ole võimalik täpselt prognoosida, milline reklaam just parasjagu töötab. Värv, kirjatüüp, helitaust… iga asi võib mõjutada. Ka üleskutse tegutsemisele võib olla erinevate gruppide jaoks erinev. Iga reklaami kohta kasuta ainult ühte sõnumit. Internetis on inimese tähelepanu väga lühiajaline ja kui sinu reklaamil on pikk ja igav toodete loetelu, klikib inimene kõrval olevat uudist või läheb järgmisele lehele.

6. Vali kanalid.
Vali alguses rohkem kanaleid, proovi järgi kõik, mida eelarve võimaldab, neid on alati võimalik välja lülitada. Uuri kanalite unikaalsete külastajate arvu, lehel viibimise aega ja käitumist. Lisa ka selliseid kanaleid, mille puhul alguses tundub, et sinu sihtgrupp justkui ei tohiks seal käia. Äkki nad valetasid EMOR-i küsitlejale? Võib-olla häbenesid, et istuvad tööajal hoopis OK jutukas? Arvesta ka tasuta kanaleid - blogid, foorumid, videokeskkonnad jms. Tõsi, nende puhul muutub kokkuvõttes arvestatavaks kuluks töö- ja ajakulu portaalidega suhtlemisel ning materjalide ülespanekul. Arvesta kanalite puhul nende külastajaskondade käitumise spetsiifikat. Kui näiteks rate.ee-s teeb iga laps külastuse jooksul keskmiselt üle 200 lehevaatamise, siis uudisteportaalides on see number alla 10 ja blogides 1-2. Järelikult – 100 reklaaminäitamist on erinevates keskkondades väga erineva kaaluga – ühel juhul näeb seda 2 inimest, teisel juhul vähemalt 10.

Allikas: http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=321

Margit: Kuidas turundada sotsiaalse iseloomuga ideed?

Leidsin kasutades google otsingumootorit ning otsingusõna „social marketing“ abil blogi Influential marketing blog. Postituses kasutatud pildid on pärit samast blogist ning siin figureerivad puhtalt õppe-eesmärgil :).

Alljärgnevad eduka turunduse näited on valitud suunitlusega, et oleks võimalik neist õppida e-turunduse projekti „Kodutu on inimene. Ole sina ka.“ turundamiseks.

1. The DO NOT vote kampaania

Autor kirjeldab noortele suunatud valmiskampaaniat, mis kasutab põhielemendina noorte tendentsi teha just „keelatud“ tegusid (juua alkoholi, proovida narkootikume jne). Trobikond hollywoody artiste hoiatab noori youtube klipis, mitte hääletama minema, sest see ei muuda midagi jne.
Väga hästi valitud kanal (– youtube-, mis peaks olema sihtgrupi seas laialdaselt kasutusel) ning autoriteetide kasutamine (populaarsed näitlejad ja pop-artistid).

2. Teine mõte on seotud visuaalse reklaamiga ning lakoonilise ja lööva sõnumiga. Esiteks, kuidas pälvida tähelepanu ning teiseks, kuidas anda inimestele kõneainet, midagi millest ise sõpradega ja kolleegidega rääkida (mis minu arvamuse kohaselt peakski suurendama muutuste toimumist või idee omaksvõttu).


Püüab tähelepanu, eksole? Teisel plakatil on Obama asendatud teise presidendikandidaadi McCainiga ning kolmandal reklaamitakse nende keskkonnatemaatilist debatti.

Laiem eesmärk on pöörata tähelepanu keskkonnaküsimustele (kokkuvõte: suur hulk plastpudeleid tekitab väga suure hulga prügi. Lisaks on nende pudelite tootmine suhteliselt ressursimahukas tegevus).

Visuaalset plakat-ideed toetab blogi/koduleht, kus kirjas „huvitavaid“ fakte: näiteks, et 40 % pudeliveest on lihtsalt pudelisse pandud kraanivesi.

Sellesama pudeliveega on seotud ka üks teine kampaania.
Väga lihtne ja arusaadav visuaal.
Kui mõelda selle peale, et kui kraanivesi oleks iseseisev bränd? Igasugune pudelivesi müüb sulle kaubamärki/ toodet, mis tegelikult ei ole erinev tasuta saadavast kraaniveest, siis……paneb ikka mõtlema küll?

Ehk siis kampaaniaga luuakse uus omaette „bränd“, mis ärgitab paljusid inimesi muutma oma käitumist.
Kampaanial on ka oma veebisait Tappening. com ning müüakse ka kampaania sõnumiga veepudeleid (korduvkasutatavaid muidugi :)).

Margit: projekti eesmärgi täpsustus

Tere!

Suur tänu mind enda gruppi kutsumast! Püüan nüüd teile järele jõuda :).

Aitäh Merjele aktiivselt tegutsemast ning infot koondamast. Oli huvitav ja informatiivne lugemine.

Enne enda konkreetsete mõtete juurde minemist, täpsustaks veel meie eesmärki. Kas ma saan õigesti aru, et praeguseks kirjapandu põhjal on meie tööl kaks põhilist eesmärki:

- Teavitada Tartu linna elanikke kodututele mõeldud päevakeskuse olemasolust ning teenustest.
- Tõsta üldisemalt (linna)kodanike teadlikkust „kodutusest“ kui nähtusest ning suurendada nende empaatiat kodutute suhtes.

Või on pigem üks või teine? Või veel midagi kolmandat, mis mul kahe silma vahele jäänud? Sellest lähtuvalt me ju otsime ja arendame strateegiaid, pean seda väga oluliseks täpsustuseks, et eesmärgid oleksid kõigile arusaadavalt kirjas.

Ühes varasemases postituses nägin sellist lauset.
„Meie projekti eesmärgiks on avalikkuse teavitamine ja taolise teenuse jätkusuutliku arengu võimaldamine.“

Mida on silmas peetud jätkusuutliku arengu võimaldamisega ning kas see juba sisaldub minu poolt kirja pandud kahes punktis? On siin mõeldud hoopis midagi muud?

Merje: Minisait ehk kampaanialeht

Lähtuvalt meie e-turunduse projektist, kus väga tõenäoliselt minisait kasutust leiab, tegin sevenline.ee-st leitud blogi põhjal järgneva kokkuvõtte.

Internetiturunduse spetsialisti Priit Kallase hinnangul on minisaidid kõige efektiivsem meetod oma internetireklaamist tulemus välja pigistada. Minisait ehk kampaanialeht on koht, kus kasutajale edastatakse üks kindel sõnum ja üritatakse ta tegutsema panna.

Mida kampaanialehe puhul tähele panna?
Lehelt tuleks eemaldada kõik, mis võib külastaja tähelepanu soovitud tegevuselt kõrvale viia (tähelepanu hajumine ongi põhjus, miks ei ole mõistlik kastutada oma kodulehe alamlehti kampaanialehtedena. Need ei ole tavaliselt konkreetse kampaania jaoks kohandatud ja sisaldavad seetõttu palju müra, mille tulemusena tähelepanu hajub ja kampaania tulemus kannatab).

Üks oluline asi kampaanialehtede juures on võimalus neid testida (mõistlik oleks teha mitu versiooni ja neid vaheldumisi külastajatele näidata). Me ei tea, kas külastaja paneb tegutsema „Liitumiseks kliki siin“ või „Liitu kohe!“. Kuigi testimise tarbeks erinevate versioonide loomine võtab aega ja raha, siis tehnilised vahendid on Googlelt tasuta.

Tehnilises mõttes ei ole vahet, kas kampaanialeht on eraldi domeen (www.minulahetoode.ee), alamdomeen (kampaania.firma.ee) või olemasoleva kodulehe alamleht (www.firma.ee/kampaania). Vahe tekib turunduseesmärkides, kas kampaaniat on vaja tugevalt ettevõtte lehest eristada ja kas tegevus on piisavalt pikkaajaline, et õigustada eraldi domeeni loomist.

Internetireklaami firma Klikivabrik juhi Jaano Martin Otsa arvates peab minisait, kuhu külastajad suunatakse, olema eelkõige ja ainult funktsionaalne: „Meelelahutust otsitakse mujalt, kus on rohkem ja kvaliteetsemat. Samuti nagu e-maksuametis toimetav maksumaksja ei taha sel hetkel vanade sõpradega kalapüügist chattida või panganeti külastaja ei viitsi oma kontoväljavõtete kõrval flirtida. Vahet pole, kas liiklus meelitatakse minisaidile spämmiga, bänneritega või välireklaamiga, tähtis on kampaanialehe eesmärgipärasus.“

Kokkuvõtteks: Minisaidid (ja kaampanialehed) on kõige efektiivsem meetod bänneriklikist tulemust välja pigistada. Kindlasti jääb alati neid, kes seda mingi põhjusel ei tee, aga minisait on annab kindlasti paremaid tulemusi, kui koduleht.

http://www.sevenline.ee/blog/492-minisaidid-kampaanialehed

Merje: e-turunduses kasutatavad vahendid

Sirvides Margus Piigi 2008. aasta magistritööd “Internetiturunduse vajalikkus, võimalused ja praktikad Eesti ettevõtjate ekspordi edendamisel”, pidasin vajalikuks välja tuua mõned e-turunduse punktid. Üldiselt ülevaateks ning ka konkreetselt meie projekti puhul kasutamiseks.

Töö internetis kättesaadav aadressil:
http://www.dreamgrow.ee/wp-content/uploads/margus-piik-magistritoo-internetiturundus.pdf

Miniwatts Marketing Group’i (2008) andmetel oli 31. detsembril 2007. aasta seisuga maailmas 1,32 miljardit internetikasutajat, mis teeb kogu maailma elanikkonnast 20%.
Internet on lühikese aja jooksul muutunud suurimaks globaalseks meediakanaliks ning mõjutanud muuhulgas ka äritegemise viise. Uue meedia areng on avanud uksed piirideta ärile. Internet võimaldab jõuda klientideni üle maailma olenemata ettevõtte suurusest. Uus meedia pakub innovaatilisi võimalusi turunduseesmärkide täitmiseks ning võimaldab omaksvõtnutel palju lihtsamalt tulevikus hakkama saada. Pelsmackeri (2004, 469) hinnangul on ettevõtted, kes ärieesmärkide täitmiseks on juurutanud internetiturunduse kasutamise, saavutanud reaalse konkurentsieelise.

Michael Hutti (2004, 120) hinnangul saab E-äri põhimõtteid rakendada peaaegu kõikidele äri segmentidele, mille tulemuseks on uus nõudlus või enamuse äriprotsesside efektiivsemaks muutmine. Internetiturunduse efektiivseks rakendamiseks on vajalik omada põhilisi teadmisi uue turunduskanali võimaluste ja eripärade kohta.

Seoses populaarsuse kiire kasvuga sai Internet aluseks uuele äritegemise meediumile – digitaalsele ehk e-ärile. Kotler (2003, 101) vahendab Microsofti asutaja Bill Gatesi sõnu, kes peab Internetti ettevõtetele asendamatuks: „Internet ei ole pelgalt uus müügikanal. Tulevikuettevõtted töötavad digitaalse närvisüsteemiga.” E-äri võimaldab digitaalselt reklaamida, turundada, tellida, osta tooteid ja teenuseid; hallata klientide tellimuste täitmise protsessi ja toodete logistikat; pakkuda reaalajas informatsiooni tellimuste seisu kohta; hallata raamatupidamise ja personaliga seotud protsesse ja muid sarnaseid tegevusi. Jack Welchi (2001, 344) sõnul võimaldas e-äri General Electricul laiendada turge ning leida uusi kliente ja varustajaid üle maailma.

Tänapäeva turundus nõuab uut moodi mõtlemist ja tegutsemist. Ettevõtted peavad säilitama enamuse oskustest ja praktikatest, mis on töötanud minevikus, kuid samas peavad nad panustama uutele oskustele ja praktikatele, kui nad soovivad kasvada ja hästi edeneda muutuvas digitaalses keskkonnas.
Seybold (1998, 9) kinnitab eelmist väidet arvamusega, et enamuse firmade jaoks kujutab võrgus osalemine nende olemasoleva ärimudeli loogilise edasiarendusena.
Interneti näol on tegu uue turustus- ja turunduskanaliga. Ideaalis toetub
internetikaubandus neile samadele jõupingutustele, mida ettevõtted on äritegevuses teinud selliste sihtide taotlemisel nagu tarbijalojaalsus, ühes kohas kõigi tehingute sooritamise võimalus, konkreetse kliendi vajadustest lähtuv tootmine jne. Kui eelmisel, tööstusliku majanduse ajastul, domineeris äritegemises tootmine, mida omakorda toetasid keerukad tarnijavõrgustikud, siis digitaalse äri ajastul on Rugimbana (2003, 271) hinnangul rõhk informatsioonil ja ideedel, domineerivad teadmised ja suhted.

Turundus internetis
Kotleri (2005, 1) sõnul on turundus väärtuste uurimise, loomise ning edasikandmise
teadus ja kunst rahuldamaks kasumit saades sihtturu vajadusi. Turunduse eesmärgiks
on välja selgitada täitmata vajadused ning soovid. Turundus koosneb võimaluste
määratlemisest, uute toodete väljatöötamisest, potentsiaalsete klientide leidmises,
klientide lojaalsuse kasvatamises ja tellimuste täitmisest.
Internetiturundus hõlmab endas järgnevate sidustehnoloogiate kasutamist: veeb; epost;
andmebaasid; mobiilsed ja traadita seadmed; digitaalne televisioon.
Internetiturunduse eesmärgiks on toetada turundustegevusi, mis on suunitletud
kasumlikul teel klientide leidmisesse ja hoidmisesse. Philip Kotler (2003, 40) sõnastab ise internetiturunduse definitsiooni nii: Internetiturundus on ettevõtte püüdlus informeerida, reklaamida ja müüa enda tooteid ja teenuseid üle Interneti.

Kuigi Internetti on turunduse aspektist vaadeldud kui uut klientideni jõudmise kanalit, sunnib ta ümber hindama senised lähenemised turundusele. Internet pakub läbi
mõõdetavuse ja personaalsuse tavaturundusele järjest tugevamat konkurentsi võimaldades kliendiga suhtlemise viia täiesti uuele tasemele. Internetis on võimalik
jälgida kasutajate käitumist ja reaktsioone ning neid analüüsides jõuda tulemuslikema
turundusotsusteni, millega kaasneb efektiivsem turunduseelarve kasutamine.
Chaffey (2006, 5) hinnangul on tänu kliendi kohta teadmiste kogumise (kasutajaprofiilid, käitumishoiakud, väärtushinnangud ja lojaalsust mõjutavad tegurid) võimalik kliendisuhte efektiivsem hoidmine ja juhtimine. Läbi vastavate andmete analüüsi saab suunatud kommunikatsiooni abil pakkuda klientidele just nende
vajadustele vastavaid tooteid ja teenuseid.
Edukaks internetiturunduse rakendamiseks on vaja pidevalt mõõta kasutajate käitumist ning vastavalt sisse viia muudatusi. Eelkõige on vaja paika panna eesmärgid ning nendest lähtuvalt korrigeerida strateegiat.

Internetiturunduses kasutatavateks taktikateks on digitaalsete tehnoloogiate
strateegilise tähtsuse tunnistamine ja võimaluste rakendamise plaani väljatöötamine.
Eesmärgiks on migreerida kliente sidusteenusteni läbi e- ja tavaliste kommunikatsioonikanalite. Dave Chaffey (2006, 5) sõnul võimaldab Interneti põhine
meedia pakkuda erinevaid võimalusi ettevõtete toodete ja teenuste turundamiseks.

Internet võib olla:
_ Reklaamikanal, mida kasutatakse brändi tuntuse tõstmiseks või toodete
teenuste reklaamimiseks läbi bännerite ja interaktiivsete reklaamide.
_ Suunatud pakkumiste meedium, mis võimaldab teha pakkumisi valdkonnast
huvitatud klientidele._ Müügikanal, võimaldades müüa tooteid ja teenuseid interneti teel
_ Distributsioonikanal. Internetti saab kasutada digitaalsete toodete edastamiseks.
_ Klientide iseteeninduskeskkond. Kasutajad saavad omandada informatsiooni lugedes tooteinfot või korduma kippuvaid küsimusi, võimaldades kokku hoida teenindamisele tehtavaid kulutusi.
_ Suhtekorralduslik meedium. Ettevõtte saab läbi digitaalsete kanalite klientidega suhelda ning mõista paremini nende hoiakuid ja vajadusi. Kasutatav läbi veebis asuvate küsimustike, toodete hindamise jne.

Internetiturunduse kasutamise globaalsus ning võimalusterohkus sobib koos tavaturundusega rakendamiseks peaaegu igal äritegevust toetaval protsessil. Isegi kui
ettevõtted ei soovi Internetti kasutama hakata müügikanalina, siis Kotleri (2003)
hinnangul ei pääse nad mööda vajadusest kasutada virtuaalturgu vähemalt hankimiseks, töötajate värbamiseks, koolituseks, sisesuhtluseks ja info kogumiseks.
Internet turunduskanalina võimaldab klientidele läheneda personaalsemalt kui kunagi
varem. Tegevuste jälgitavus ja statistika on sisend analüüsile, mille tulemusel on
võimalik teha kvaliteetsemaid turundus- ja juhtimisotsuseid.

Pelsmacker (2004, 471) sõnul saavad ettevõtted tavaturundusest lähtudes Internetti
kasutada brändi tuntuse tõstmiseks läbi sidusreklaamide, sisu sponsoreerimise,
reklaammängude ja viirusturunduse. Läbi brändile loodud kodulehtede, e-posti
turunduse ja virtuaalsete võistluste ning tarbijamängude on võimalik kujundada
suhtumist brändi ning muuta imidžit. Internet pakub tavaturundusele tuge läbi uute
klientide leidmine brändivahetajate meelitamise või toote proovimiseks pakkumise
läbi. Teostatav e-posti turunduse, e-kupongide kasutamise ning virtuaalsete võistluste kaudu. Tavaturunduse vaatenurgast on tähtis ka lojaalsuse kasvatamine, mis on klientide ostuotsuste mõjutamine eesmärgiga suurendada rahulolevate ning
korduvoste sooritavate klientide arvu. Saavutatav läbi E-posti turunduse, spetsiaalselt brändile loodud kodulehtede, virtuaalsete suhtevõrgustike ja mängude, digitaalsete lojaalsusprogrammide.

Koduleht
Chaffey (2006, 14) on liigitanud Internetis eksisteerivad kodulehed võtmefunktsioonide järgi nelja liiki:

1. E-kommerts kodulehed
Kodulehe eesmärgiks ja sisuks on veebi teel toodete ja teenuste müük.
2. Teenustele suunitletud, suhteid loov ja haldav veebileht
Jagab informatsiooni, et stimuleerida ostu ning luua positiivseid suhteid.3. Brändi tuntuse kasvatamise leht
Elamuse pakkumine brändi toetuse tekkeks.
4. Portaal või meedialeht
Informatsiooni, uudiste pakkumine mingi teema või teemade kohta.
Kodulehe võtmefunktsioon ei ole tavaliselt ainukeseks rakenduseks ning kasutusel on
kombinatsiooni ülalnimetatud võimalustest. Ekspordi seisukohalt on oluline omada
ülevaadet sihtturust ning otsus, millist veebilehe vormi kasutada, teha analüüsi põhjal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et internetiturunduse alustalaks on hästi läbimõeldud
koduleht. Eesmärgipäratu kodulehe valmistamine on märk mõtlematust tegevusest
ning ressursside raiskamisest. Sama kehtib kodulehtede kohta, mida keegi üles ei leia.
Internetist veebilehtede nähtavaks tegemisele on spetsialiseerunud otsingumootori
turundus.

Otsingumootor
Interneti otsingumootor on veebilehtedel asuvat sisu indekseeriv tarkvara, mis kuvab
peale märksõna sisestamist otsitava sõnaga seotud veebilehed. Otsingu tulemuste
järjekord sõltub veebilehtede olulisusest. Olulisuse määrab ära otsingumootori poolt
välja töötatud relevantsusalgoritm. Otsingumootorid ei avalda objektiivsete
otsingutulemuste huvides relevantsusalgoritme kuid praktika käigus on välja tulnud
põhilised kriteeriumid. Otsingumootorid peavad tähtsamaks kodulehti, millele on
palju viidatud, samuti peavad märksõnad peegeldama veebilehel asuvat sisu. Kuna
relevantsusalgoritme muudetakse pidevalt, siis soovitab autor otsingumootori
turunduses parimate tulemuste saavutamiseks pöörduda internetiturunduse
agentuuride poole. Kindlasti tuleks hoiduda vastava teenuse pakkujatest, kes lubavad
otsingutulemustes esimest kohta. Google (What 2008) sõnul ei ole ühelgi vastavat
teenust pakkuval ettevõttel koostöösuhet Google-ga, seega ei ole sääraseid tulemusi
võimalik garanteerida.

Otsingumootori optimeerimine
Kuigi vahendi nimeks on otsingumootorite optimeerimine ei muudeta
otsingumootoreid vaid kodulehti. SLS Consulting (Search 2008) definitsiooni järgi on
otsingumootori optimeerimine veebilehtede valmistamine ning täiustamine selliselt, et
koduleht saavutaks otsingutulemustes võimalikult kõrge koha. Otsingutulemustes
kõrgematel kohtadel asuvatel kodulehtedel on oluliselt suurem külastatavus kui
otsingutulemustes tahapoole jääjatel. Otsingumootori optimeerimine on Eestis vähe
levinud ning seega on heade tulemuste saavutamine suhteliselt kerge. Väliturule
sisenedes on olukord keerulisem, kuna pea igas valdkonnas on ees mitmeid hästi
optimeeritud kodulehti. Seetõttu võib tulemusi näha alles poole aasta pärast. Mida
varem otsingumootori turundusega alustada seda parem.

Maksa-kliki-eest lahendused
Maksa-kliki-eest (PPC – Pay Per Click) ehk sponsoreeritud viited on kuluefektiivne
viis kodulehtede reklaamimiseks ning külastajate arvu suurendamiseks. Erinevalt
tavapärasest reklaamist küsitakse reklaamija käest raha vastavalt tehtud klikkide
arvule. Klikkide hind sõltub veebilehe sisu ja märksõna vastavuse korrelatsioonist.
See tähendab üldjoontes, et mida kõrgemal kohal on veebileht märksõnaga
orgaanilistes tulemustes, seda soodsama hinnaga on ka maksa-kliki-eest lahendus
vastavale märksõnale. Antud teenus on väga tõhus uue lehekülje tutvustamisel, kuna
otsingumootorite optimeerimine võib aega võtta mitu kuud. Samuti on antud lahendus
sobilik välja selgitamaks, milliseid märksõnu kasutajad otsivad, et kasutada seda
informatsiooni veebilehe optimeerimisel.
Otsingumootorites kõrgetel kohtadel asuvate ettevõtetel on peale leitavuse üks eelis,
kasutajad usaldavad neid rohkem kui otsingutulemustes madalamal kohal asuvaid
lehekülgi. Otsingumootorite optimeerimine ei ole ühekordne tegevus vaid pidev
katsetamine ning tulemuste jälgimine. Otsingumootori turunduse eelduseks ekspordi
suunal on vastava maa keelse lehe loomine, millele kasutajaid suunata.

Avalikud suhted
Internet on võimalusterohke informatsiooni vahetamise kanal, mistõttu on ta kujunenud ka tähtsaks PR kanaliks. Mike Grehani (2004) sõnul on nii sidus- kui ka
vallasmeedias protsess üldjoontes sama, mis puutub PR kasutamise teadlikkuse
suurendamisse, enda eristumise ja tunnetamise arendamisse. Tema sõnul palkavad paljud tavaturundusega tegelevad PR ettevõtted endale sidusmeedia kogemustega spetsialiste. Veebis on mitmeid tuhandeid uudiskirju ja e-lehti, mis katavad peaaegu kõik teemad üle maailma. Grehani sõnul pole kunagi varem olnud paremat võimalust enda uudiste ja sõnumite levitamiseks nii laialdasele geograafilisele ja multidemograafilisele publikule.

Meedia informeerimine
Meedia ja ajakirjanikega suhtlemiseks on Internet uueks kanaliks pressiteadete
edastamiseks e-mail ja veebilehe kaudu. Pressiteated on ka heaks võimaluseks tõsta
ettevõtte veebilehe olulisust otsingumootorite silmis läbi teemakohase sisu ja viidete.
Näiteks PR Newswire (www.prnewswire.com), PressBox (www.pressbox.co.uk),
PRWeb (www.prweb.com), Business Wire (www.businesswire.com).

Sõnumite monitooring
Osa virtuaalsest PR tegevustest on monitoorida enda veebilehe, brändi, toodete ja
teenuste kohta kolmandatelt osapooltelt laekuvat informatsiooni. See on vajalik
negatiivse PR-ga tegelemiseks, müügivihjete saamiseks ja võimalike partnerite
leidmiseks. Sõnumite monitooringut on võimalik ise teostada oskusliku
otsingumootorite kasutamisega kuid on võimalik kasutada ka spetsiaalseid
tarkvarasid, mis näiteks saadavad regulaarselt e-post aadressile ettevõttega seotud
Internetist leitud materjali. Näited vastavast tarkvarast on Googlealert
(www.googlealert.com), Google Alerts (www.google.com/alerts), Mark Monitor
(www.markmonitor.com), Brand Intelligence (www.brandintelligence.com).

Blogid ja RSS
Blogimine on lihtne võimalus regulaarselt avaldada artikleid, pidada päevikut või
reklaamida sündmusi. Blogid sisaldavad sageli interaktiivset suhtlust lugejatega,
võimaldades viimastel kommenteerida ja hinnata artiklit. Eksporditegevusel on
kasulik välja uurida sihtturul tegutsevad aktiivsed blogijad, nn arvamusliidrid ning
läbi nende viia turundussõnum lugejateni.
RSS (Really Simpel Syndication) on blogimise edasiarendus, mis võimaldab
informatsiooni saada peale RRS vooga liitumist. RSS on kasulik vahend ennast
huvitava informatsiooniga mugavalt kursis hoida ning huvigruppideni enda ettevõtet
puudutava informatsiooni viimiseks.

Internetipõhised kommuunid
Teemakohastes foorumites suhtlemine on üheks võimalikuks vahendiks tarbijate
hoiakute väljaselgitamiseks. Kommuunipõhised lehed on väga väärtuslikud
turundusvahendid, kuna koosnevad ainult konkreetsest teemast huvitatud kasutajatest.
Priit Kallas (2008) soovitab ekspordiga tegelejatel regulaarselt külastada sihtturu
maade foorumeid ning võimalusel sekkuda vestlustesse küsimustele vastamisega.
Avalike suhete haldamine Internetis on autori hinnangul Eesti ettevõtete seas
vähekasutatud valdkond kuid parimate tulemuste saavutamiseks vajalik vahend.
Virtuaalse PR tegevuse efektiivne rakendamine tõstab oluliselt võimalusi edukaks
koostööks, mida käsitletakse järgmises alapeatükis.

Bännerreklaam
Bännerreklaam on tuntuim ja laialdaselt kasutust leidnud internetiturunduse vahend.
Bännerid on internetikeskkondadesse üles riputatavad graafilist ja tekstilist materjali sisaldavad reklaamkastikesed. Bännerite põhieesmärgiks on äratada tähelepanu ning suunata kasutaja läbi kliki reklaamitava ettevõtte kodulehele. Ettevõtted maksavad veebisaitidele võimaluse eest neile paigutada enda reklaamibännerid. Mida suurem on veebilehe külastajaskond, seda suuremat tasu küsitakse. Kuid aastatega on oluliselt langenud bänneritele klikkimine, Kotleri (2002, 131) sõnul teeksid ettevõtted targasti,kui ei maksaks bänneri paigutamise eest mõnele veebisaidile ega isegi mitte klikkimiskordade eest, vaid ainult bänneri vaatamisest tuleneva müügi eest. Iseasi kas bännerreklaame avaldavad veebisaidid sellega nõustuvad.
Internetiturunduse eksperdi Priit Kallase (2008) sõnul muutuvad bännerid järjest
personaalsemaks ning kõikidele kasutajatele näidatavad bännerid portaalides
asenduvad teatud sihtrühmale positsioneeritud reklaamidega. Winter Media Grupi juhi Tanel Talve (2008) hinnangul võimaldab Interneti tehnoloogiline areng tulevikus
oluliselt loovamaid lahendusi luua. Juba praegu kasutakse bännerid interaktiivsete ja
pilkupüüdvamate lahenduste teostamiseks nagu näiteks otsingu võimalus otse
bännerilt, kasutajat huvitava teema rippmenüüst valimine jne. Klienti saab niiviisi
haarata juba enne kodulehele suunamist ning tulemuseks efektiivsem reklaam kuna
klikkijateks on sisust huvitatud kasutajad.

E-posti turundus
E-post on väga võimas internetiturunduse vahend, mis oskusliku kasutamise korral
annab väga häid tulemusi. Üheks võimalikuks viisiks e-posti turunduse rakendamiseks
ekspordi suunal on kasutada sihtturu maa ettevõtteid, kellel on nõusolek saata
kommertsteateid inimeste e-posti aadressidele. Paljud sellised kirjad sisaldavad
tarbijamänge ning huvitavate ning kaasahaaravat sisu. Selliste e-kirjade eesmärgiks on peale konkreetse tuntuse ja müügi kasvu ka suust-suhu turundus, ehk et e-post
saadetakse edasi oma sõpradele tuttavatele.
E-posti turundus hõlmab peale tarbijamängude ning otsese reklaami ka uudiskirju,
interaktiivset suhtlust kliendiga ning viirusturundust. E-posti turunduse võtmeks on
kliente huvitava sisu pakkumine. Kui klient on nõus saama ettevõttelt e-kirju, siis
tuleb talle pakkuda huvitavat sisu ning selle kõrvale reklaampakkumisi teemadel, mis
klienti huvitab. Näiteks kui kirjutatakse artikkel IT turvalisusest siis on paslik
uudiskirjaga kaasa saata sooduspakkumine viirusetõrje soetamiseks. IT turvalisuse
teemat käsitleva uudiskirjaga saadetav kodutarvete reklaam mõjub negatiivselt nii
uudiskirja nimekirja omanikule kui ka reklaamitavale brändile. Põhjuseks klientide
ootustele mittevastava sisu pakkumine.
Eesti ettevõtted kasutavad e-posti põhiselt toodete ja teenuste reklaamimiseks kuid see ei ole pikas perspektiivis edasiviiv strateegia. Autori hinnangul peaks kasutajat
huvitav informatsioon ehk sisu olema e-posti turunduses ülekaalus. Ekspordiga
tegelejad peaksid alustama enda toodete tutvustamist läbi kohalike ettevõtte
uudiskirjade ning seeläbi koguma kasutajate andmeid ning nõusolekut edaspidi otse
suhtlemiseks. Nõusoleku saamiseks tuleb pakkuda klientidele huvitavat
informatsiooni näiteks valdkonnapõhiste artiklite ja ülevaadete näol.

Viirusturundus
Viirusturunduse eesmärgiks on tekitada sellist sisu, mis paeluks külastajaid sedavõrd, et nad arvavad, et informatsioon võiks pakkuda huvi ka teistele. Üheks
viirusturunduse vormiks on suusõnaline turundus (word-of-mouth). Suusõnalise
turundus baseerub kasutajakogemusel ning võib olla nii negatiivse kui positiivse
sõnumiga. Põhimõte seisneb selles, et kui kasutaja on seoses toote või teenusega läbi
elanud midagi ebatavalist siis jagab ta seda oma sõprade ja tuttavatega. Suust suhu
turundus muutub viirusturunduseks kui sõbrad ja tuttavad räägivad taolisest
kogemusest edasi veel omadele sõpradele ja tuttavatele jne. Kotleri (2002, 129)
hinnangul tuleks suusõnalisele reklaamile kaasaaitamiseks kindlaks teha sihtturu
arvamusliidrid, kellelt kliendid samalaadsetest toodetest ja teenustest tavaliselt
kuulevad.
Seth Godin (2002, 111) soovitab edasirääkimist soodustavate turunduslahenduste leidmiseks otsida äärmusi, tuleb ennast ja oma meeskonda provotseerida kirjeldama, millised äärmused on olemas ning katsetada, milline neist võiks kõige tõenäolisemalt viia soovitud turundus- ja finantstulemusteni.
Viirusturunduse rakendamiseks ekspordi alal tuleks eelnevalt uuringu ja analüüsi abil
välja selgitada sihtturu kultuurilised erinevused suhtlemisviisis. Seejärel leida
äärmuslikud lahendused ning aidata sõnumil levida. Heaks vahendiks on sotsiaalsed
keskkonnad nagu Orkut, Myspace. Ettevõtted peaksid kodulehel võimaldama
kasutajaid huvitava materjali lihtsat edasi saatmist sõpradele.

Meie e-turunduse projekt

Meie e-turundame teavituskampaaniat "Kodutu on inimene. Ole sina ka."

Viimastel aastatel on pidevalt arendatud teenuste süsteemi koduta inimestele, kuid sellest hoolimata on koduta inimeste arv kasvanud ja kodutud kui nähtus süvenenud. Kodutud on tõrjutud, neid koheldakse inimvääritult, mistõttu puudub neil endasse usk ja normaalsesse elukeskkonda naaseb vaid väga väike hulk.

Alates 2007. aasta jaanuarist osutab MTÜ Iseseisev Elu (Tartu Linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihanke alusel) koduta inimestele päevakeskuse teenust, mis on oma sisult ja kestuselt Tartu linna ajaloos esmakordne.

Meie projekti eesmärgiks on avalikkuse teavitamine ja taolise teenuse jätkusuutliku arengu võimaldamine.
Meie tegevus hõlmaks e-vahendite abil tehtavat teavitustööd Tartu elanikkonna seas - mida teha koduta inimesega ning kuhu ta saata (sh tutvustaks MTÜ Iseseisev Elu tegevust).

Projekt oleks õnnestumisel meie vabatahtlik panus sots. teenuste keskuse MTÜ Iseseisev Elu tegevuse tarvis.

Sihtgrupp: Tartu linna elanikud.

Merje: E-turundusest

Panin kirja üht-teist üldist e-turunduse kohta. Märgistan ära selle, mis meie projekti puhul iseäranis oluline võiks olla.

Efektiivne e-turundus on:
1) kasumile suunatud;
2) kahesuunaline;
3) täpne segmenteerimine (huvialadega seotud teemad);
4) õpetlik (eelkõige endale).

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=5c008027-ec11-48ea-aace-da62f6b79a50

Millega tegeleb internetiturundus e. veebiturundus?
Veebiturundus tegeleb kahe ülesandega:
· külastajate toomine kodulehele
· külastaja hoidmine kodulehel - olemasolevate lojaalsete veebikasutajate mõjutamine

Internetiturunduse esmane ülesanne on kodulehelehe külastajate arvu suurendamine. Kui külastajad on juba lehel, siis saab neid lehe hea ülesehituse ja asjaliku sisu abil suunata tegema soovitud samme. Kasutajaid võib suunata lehekülgedele teavet või täpsustusi saama, juurde küsima, niisama uudistama jne.Enne teenuse tellimist teostatakse veebiturunduse audit. See koosneb viiest osast, mida jälgitakse ja antakse turundushinnang. Tuuakse välja puudused ja konsultatsioonina antakse soovitused, kuidas paremat tulemust saavutada. Viis vaadeldavat punkti on tavaliselt suurimad veebiturunduse mõjutajad.
http://www.topway.ee/veeb.htm

Kuidas jõuda selgusele, kas e-lehekülg töötab?
1) Kui kliendid tulevad, teavad ning mainivad et said teabe veebist ja ostavad. Järelikult töötab.
2) Jälgi statistikat - on näha, palju külastatakse ja mida, miks vaadatakse jmt. Saad mingi ettekujutuse.
3) Tulemuslik moodus - vali oma lemmik otsingumootor ja kirjuta sinna selline märksõna, mida sinu arvates kliendid kasutavad. Kui tegevus toimub Eestis ja välismaal siis tuleb kasutada erinevaid otsingukeskkondi. Kui oled vähemalt esimese 20 hulgas, oled klientidele leitav, kuid loomulikult olles esimene on tõenäosus oluliselt suurem. Kuna kliendid võivad kasutada väga erinevaid otsingumootoreid saate oma lihtsa uuringu teostada mõnekümne minuti kuni paari tunni jooksul.
4) On firmasid, kes väidavad, et neil läheb niigi hästi ja mingit turundust pole vaja veebilehekülje teeb valmis nn "onupoeg", siis on alti olnud tahtmine küsida: "kas tema vastutab firma käekäigu eest? Loomulikult on hea meel, kui hästi läheb.
http://www.topway.ee/veeb2.htm

Kel huvi, siis siin natuke Turundustekstide koostamisest: http://www.crmlahe.ee/index.php?id=24

Seega,
E-turundus on turundus, kus koostöö klientidega on organiseeritud läbi interneti. Selle põhiomadusteks on:
· piiramatu potentsiaalsete klientide hulk;
· küllaltki täpselt määratletud sihtgrupp;
· e-turundus saab olla täiesti personaalne;
· informatsioon on internetis kättesaadav ööpäevaringselt;
· võrreldes teiste turundusmeetoditega on e-turundus tavaliselt odavam;
E-turundus võib täita palju erinevaid funktsioone. Milliseid liike valida, see sõltub soovitavast tulemusest. Tavaliselt erinevad liigid täiendavad üksteist ning on tihedalt seotud traditsiooniliste turunduse liikidega.
E-turunduse eeliseks on suurem auditoorium. Probleemiks võib olla madal usaldatavus ning vähene tähelepanu e-turunduse kohta.

http://209.85.129.104/search?q=cache:az8D958Lqp4J:www.tud.ttu.ee/~t040526/ttu/E-turundus%2520TMM1060/referaat.odt+e-turundus&hl=et&ct=clnk&cd=71&gl=ee